kolmapäev, 7. juuni 2017

Paula Hawkins "Tüdruk rongis"

Mina võtsin lugeda raamatu ingliskeelse variandi "The Girl On The Train". 

Rachel sõidab igal hommikul rongiga Londonisse ning õhtul tagasi ja möödudes ühest majast, kus aeg-ajalt on terrassil või hoovis näha kahte inimest, mõtleb ta neile välja oma loo. Tal on neile nimed, ametid, perfektne kooselu välja mõeldud. Siis aga naine sellest majast kaob - see naine on Megan, ja Rachel on enda arvates näinud rongiga mööda sõites midagi, mis annaks uurimisele uue suuna. Lisaks viibis ta Megani kadumise õhtul ka samas linnas, kus Megan kaduma läks, ja kus endiselt elab Racheli endine abikaasa oma uue naise Annaga (pealegi veel Meganiga samal tänaval). Probleem on ainult selles, et Rachel joob ning seetõttu ei mäleta ta täpselt, vaid ainult aimab, aga kuna ta on enda jaoks läbi rongiakna välja vaadates mõelnud ilusa loo täiuslikust paarist, ei suuda ta seda lugu minna lasta. Kõik see toob kaas küsitavad aimdused, kummalised otsused ning ebaratsionaalse käitumise.


Raamatu peatükid on jagatud kolme naistegelase vahel - Rachel, Megan ja Anna. Lugu liigub peatükkides kuupäevade kaupa, mis Megani puhul minevikku hüppavad. 
Rachel joob, püüab meenutada, joob, kaheteb, joob ja teeb rumalaid otsuseid.
Anna soovib, et Rachel neid rahule jätaks ning tunneb omajagu hirmu tema ees.
Megan on tulvil enesehaletust.
Kõik need kolm naist on ohvrid, kes ei suuda meestele võrdselt vastata. Ükski tegelastest ei ärata lugedes kaastunnet.

Loomulikult meenuvad Rachelile tolle õhtu mälestused "õigel" ajal ning temas tekib altruislik soov päästa (kes, mis või kus, see jäägu siin ütlemata, et veidigi põnevust hoida). Lugu laheneb üsna ootuspäraselt ning raamatu lõpp on vaikne hüvastijätt tegelastega.


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar