kolmapäev, 12. juuli 2017

Margaret Atwood "The Handmaid's Tale"

Raamat või õigemini lugu, mis on viimasel ajal palju tähelepanu saanud, eelkõige seetõttu, et sellest on tehtud teleseriaal, mis väidetavalt väga hea. Ei tea, pole näinud, aga eks võtsin minagi raamatu ette ikka selle kumu pärast. 

Lugesin e-raamatut, mis algas Margaret Atwoodi enda sissejuhatusega ning juba seda lugedes sain aru, et üks asi, mis mulle selle raamatu juures kindlasti meeldib, on Atwoodi sõnaseadmine. Ma ei ole ühtegi teist Atwoodi teost lugenud, kindlasti võtan veel ette ja mitte ainult ilukirjanduslikke teoseid. 
Oma sissejuhatuses ütleb Atwood, et kui luua kujutletav aed, siis vähemalt konnad peaksid seal olema reaalsed. Kirjeldatavate sündmuste alged on kõik ajaloos olemas ja on ühel või teisel viisil toimunud, kõik loos mainitav tehnika on selline, mis on juba olemas. Ei ole midagi ulmelist.

Düstoopiline patriarhaalne ühiskond, kus naised on nähtamatud, neilt on võetud hääl (nad on õppinud sosistama peaaegu hääletult, neile ei ole lubatud lugemine, kirjutamine), neilt on võetud vabadus, nende eksistentsil on üks eesmärk - sigida. 
Naised on jaotatud kategooriatesse - ühes majapidamises on Abikaasa, Marthad (köögis, koristamas jms) ja Teenijatüdruk (Handmaid). Lisaks on Tädid, kes Teenijatüdrukuid välja õpetavad, Ekonaised, kes on vaesemate meeste abikaasad, ja on veel Mittenaised, need, kes ei ole enam sigimisvõimelised ja kes on saadetud kolooniatesse toksilisi jäätmeid koguma. 

Kui Abikaasa lapsi ei saa, siis määratakse koju Teenijatüdruk. On sigitamise tseremoonia, on sünnitamise tseremoonia. Teenijatüdruk on vaid anum, vaid tema sisemus on oluline - nii on nad raamatus defineeritud. 
Vahendid, kuidas olukorda kontrolli all hoitakse on hirmutavalt tuttavad ning hingematvalt õudsed. Avalikud hukkamised, hukatute väljapanekud, massipsühhoos, omavahelise kadeduse ära kasutamine, salapolitsei jne jne.
Nagu raamatus on sõnastatud, on väga lihtne luua inimlikkust, leides õigustusi enda ja teiste tegude jaoks. 
"How easy it is to invent humanity, for anyone at all. What an available temptation."
Nii on ka vabadusele antud kaks suunda - vabadus millekski ja vabadus millestki, ning Teenijatüdrukutele on antud vabadus millestki. See on õigustus, mida kinnitavad Teenijatüdrukutele Tädid.
Kuid on ka vastupanu, igas totalitaarses ühiskonnas on ka vastupanu, sest "ei saa olla valgust ilma varjuta". Siit ja sealt on näha mõrad müüris - salakaubandus, keelatud suhtlused ja suhted, põrandaalused meelelahutuskohad.
See on õõvastav lugemine. Kui lihtsalt saab kehtestada ülemvõimu, kui lihtsalt saab ühe ühiskonnagrupi elimineerida, kui lihtsalt leitakse õigustusi. 
Nolite te bastardes carborundorum

*kõik nimetused on minu enda otsetõlked, sest ei tea, kas raamat on ka eesti keeles olemas

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar